Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Käisime Riinuga pildistamas me mõlema jaoks armsates kohtades – Vastseliinas Kirikumäe järve ääres ja Vana-Vastseliinas. On nii suur õnn, et mu kaamera ette usaldavad ennast imelised naised. Hingelt ilusad. Välimusest ma ei räägigi!

Imestan alati, kuidas juhtub nii, et me rändame siin ilmas, elame oma elu, ja siis ühel päeval trehvad ning kuigi sa pole varem kohtunud, on miskipärast tunne, nagu teaks teineteist nii umbes lapsest saati:)
Ja see pisike printsess, kes me kohtumise ja pildistamise põhjuseks oli, on nüüdseks juba me hulka saabunud! Helget elu sulle, armas!


Selle suve kõige magusam päev.

Nagu näha, oli meil meevõtmisel tööjaotus kenasti paigas – vanaema ja issi majandasid tarude juures, taadu vurris ja lapsed sõid ja ma tegin pilti. Vähimagi liialduseta ütlen, et see on maailma parim mesi. Sama maitsega, nagu oli me vanaisa Vaasa mesilaste mesi – tummiselt magus, kuldselt särava suve maitsega.

Kevadel kinkisid vanemad Taavile sünnipäevaks kolm tarutäit mesilasi. Nende unistustega ju kord on nii, et need saavad teoks – Taavi on aegu mõelnud, et ühes maakodus võiks ikka mesilased sumiseda ja laual – seal võiks olla oma talu mesilaste mesi. Ja nüüd ongi!


On pilte, mis peavad olema.

Meist kahest.

Sellest õrnusest, mis on me vahel.

Sellest tugevusest.

Sellest ilust.

Sellest armastusest.

Sellest naerust.

Sellest, mis päriselt loeb.

Sellest, mis on.

See ei loe, et sa ei tea, kuidas pildil seista, istuda või olla.
Loeb see, et sa tahad.
Tahad tulla pildistama mu juurde, sest sa tead, et ma aitan.
Annan kätte teeotsa, suunan ja samas – sa oled sina ise.
Oma ehedusega.
Oma kordumatusega.
Sellega, mis parasjagu on.
Selle armastusega, mis on.
Täna.

Mida rohkem ma maailma näen, seda enam tean – inimesed on ilusad.

Imeilusad oma armastuses.

Jah, ma pildistan alati armastust. Olgu mu kaamera ees paarid või pered või ollakse täiesti üksi.

Alati pole see suurte ja siravate tähtedega kirjutatud. Vahel on see sootuks vaikne, aga ometi tugevam kui kivi.

Igaühel isemoodi ja oma. Aga mis on kõige imelisem – igaühel küll isemoodi, aga kordagi pole juhtunud, et seda pole.
Armastus on.
Alati.


Me elus on mõned verstapostid, mille võimuses on peatada argirutt. Need mõned verstapostid sunnivad võtma aega. Et olla kohal ja oma kallitega. Verstapostid, mis sunnivad tunnetama, et nad, me kullakesed, kasvavad nii ruttu.

Lasteaia lõpetamine on üks nendest.

See on see päev, kus su tilluke nöps saab korraga suureks.

Olen emana käinud kahel lasteaia lõpupeol. Ja tunnistan ausalt, et ma ei mäleta neist kummastki suurt midagi peale tunde, et korraga on ilus ja valus.

Fotograafina olen lasteaia lõpupidudel käinud nüüd juba vist küll viiel järjestikusel kevadel. Ja mulle nii meeldib! Meeldib see elevus, ilu, ja härdus. Ja üle kõige meeldib see armastus, mis sel päeval eriti eredalt paistab välja vanemate pilgust, millega nad oma kullakesi paitavad. Armastus puudutab alati.

Olen järjest enam hakanud mõistma, et meil on neid pidusid vaja. Neid omamoodi tseremooniaid, mis lõpetavad ühe tee ja aitavad alata järgmisel. Aitavad pühitseda elu. Ja see on nii tore, et neisse pidudesse mahub alati kõike: nalja ja naeru, härdaid hetki, kallistusi ja kõige enam rõõmu! Rõõmu koos olemisest. Ja meil on vaja, et neist hetkedest jääksid mälestused ka paberile – pildialbumisse, fotoraamatusse, seinale.

Lasteaia lõpupidu pildistades jäädvustan peol toimuva, käin kaameraga rühmaruumis ning pildistan pärast pidu soovijaist perepilte. Täpsema info saad mulle kirjutades: grethe@mugul.ee

Ühest armsast lasteaialõpetamisest meisterdasin uue lõpupidudehooaja eel slaidshow. Proovisin aasta tagasi esimesi kordi ka liikuvat pilti teha:)

Armastusega

Grethe


Mõned asjad vajavad küpsemiseks aega. Nii läks ka selle pisikese imega :)

Aga nüüd on see üleval – Lõuna-Eesti haiglas on üleval mu beebifotode püsinäitus! Ja ma olen nii rõõmus, nagu veel üldse olla saab – rõõmus ja tänulik ja õnnelik!:)

Meie pere neli last on kõik selles haiglas sündinud, ja ma olen sealsetele armsatele südamest tänulik nende abi ja toe eest! See, mida need naised seal iga päev teevad, on nii imetlusväärne! Ilus, nii ilus, ja vahel valus – täpselt nagu elugi.

Kui ma praegu veidi rehnungit teen, siis 2/3 piltidest on lapsed, kes on selles haiglas sündinud!

See näitusemõte sai alguse küll juba rohkem kui aasta tagasi, kui mu esimene näitus “Silmapilk” oli vaatamiseks Võru linnagaleriis. Ent nagu ikka, teed plaane, ja läheb nii, nagu minema peab:) Minu suur aitäh Avele, kes näitusemõttest kinni haaras ja nõuga abiks oli! Ning väga võrratule koostööpartnerile Timole Minu Prindist! On täitsa võrreldav tunne hoida käes värskelt trükikojast tulnud raamatupakki oma raamatutega ning trükist tulnud lõuendeid – pikslitest reaalsuseks võlutud piltidega.

Aitäh väikestele armastustele, kes mu piltidel on! Ja südamest aitäh teie vanematele, kes te olete usaldanud pildistamaskäigu ette võtta! Ühtpidi võib mõelda, et mis see siis ära ole – tuled, oled, sinust tehakse pilti ja lähed. Tegelikult on see midagi palju enamat – see nõuab kohalolu, pühendumist ja armastust. Teen oma tööd südame ja armastusega ning üha õppides. Teisiti ma ei taha ega oskagi. Ma usun südamega pildistamisse.

Tänu haigla asjalikule töömehele said kõik lõuendid sirgelt seina. Aitäh!

Lehvitan sellele pisikesele tirtsukesele, kes oli näituse ülespanekupäevaks sündinud – kui palatisse riputamiseks pilti käisin viimas, siis nohises üks imearmas tumedate juustega tüdrukuke emme kaisus magada – ah, see oli nii ilus!

Ja nii rõõm on olnud kuulda, et näitus on nii soojalt vastu võetud!

Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Üks armas sõber istus ooteruumis ja mõtles endamisi, et hm, nii soojad pildid, nii tuttava käekirjaga. Ja siis helistas mulle, et kuule! Need on ju sinu pildid! :)


Sel tunnil seal õhtul on valgus kuldsemast kuldsem. Kui saaks, siis pildistakski ainult siis:) Eriti nii nunnut piigat!




Mu käest küsitakse üha, et eks see pildistamine ole ju ainult neile peredele, kus on väga väikesed lapsed.

Teate, ei ole vahet, kas su armastused on pisikesed või juba suuremad. Igasse sessiooni jagub neid hetki, kus armastus, mis on igas peres, paistab välja nii, et mul hakkab kurgus kraapima. See on niinii ilus! See võib olla pisike pilk, täis soojust, ja see võib olla kallistus, mis on veelgi soojem, ja see võib olla mõni pai, mõni sõna … On suur privileeg seda näha. Ja pildile püüda. Aitäh!


Olin taas kord kingituseks. Tõelisele haldjaprintsessile!