Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Eilsele näituse avamisele tagasi mõeldes on praegugi veel raske uskuda, et see ei juhtunud unes! Kuigi mu armsa mehe tehtud pildirivi vaatab arvutist täitsa vastu – ehk et ikka ilmsi oli! Südamest aitäh, armsad, et tulite minuga koos rõõmustama!

Mul kipub ikka nii olema, et kui midagi väga-väga rõõmustab ja hinge liigutab, siis hakkab hääl värisema, pisarad tükivad kurku ja silma:) Neid hetki jagus eilsesse palju. Ja mul on kõigi nende üle südamest hea meel! Selle üle, et me lapsed laulsid südamest ja südamesse. Selle üle, et ma suutsin oma kõnes ainult paar asja ära unustada:) Selle üle, et mul on nii imeline töö, mis on mind kokku viinud imeliste inimestega! Nendega, kelleta seda näitust poleks! Selle üle, et Katu oli küpsetanud nii võrratu piruka ja koogikesed, et keele viisid alla! Selle üle, et need fotod ja luuletused, mis on fotodega koos näitusel, tunduvad puudutavat. Selle üle, et mul on maailma parimad sõbrad!

Ütlesin eile ja ütlen praegugi, et koostades näitust, kus lisaks fotodele on luuletused, on tunne, nagu võtaks oma südame ja tõstaks selle kõigile vaatamiseks peopesa peale. Natuke alasti tunne on – igast pildist, igast luuletusest saab aimu, kuiväga ma armastan. Elu. Inimesi. Armastust.

See näituseidee on küpsenud väga pikalt. Ja nagu ikka, on vaja väikest tõuget, et mõttest asi saaks. Nii juhtus ka sel korral: eelmise aasta oktoobrikuus sain e-kirja, et täna on viimane päev anda teada, kui soovid oma näitust näidata Võru linnagaleriis. Tund aega hiljem oli mul näitus valmis:) Õigemini selle kontseptsioon. Ja nõksuke aega hiljem sain kinnituskirja, et juhhei! Aprillikuu lõpuotsas on näitus väga oodatud!

Eile oli nii armas taaskohtuda kõigi nendega, kellest tehtud pildid ka on näitusel. Ja näha, et see armastus, mis oli pildi tegemise ajal, pole kuhugi kadunud! Saladuskatte all saan öelda, et see ei kaogi kunagi! Läbi elu on armastus sinu sees ja sinu ümber ka. Ehk see muutub ja võtab uusi vorme, aga ei kao iial!

Mu armastus ja südamest tänu kuulub mu perele. Neile maailma kõige kallimatele. Sõpradele. Kaasteelistele. Võru linnagaleriile. Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile, kes võttis näitust toetada, ja armsale Timole kes tegi fotodest imelised lõuendid! Ja armsatele abilistele, kes aitasid näituse üles panna!

Olete südamest palutud mu näitust vaatama Võru kultuurimajja Kannel. See on avatud 22. maini. Ja kui keegi tunneb, et see näitus võiks kuskil veel kedagi puudutada – olen koostööpakkumistele avatud!


Maiul on maailma kõige suurem süda. Sinna mahub lisaks ta enda armsale perele palju-palju kalleid inimesi. Sain Maiut tundma eelmise aasta teises pooles ja mida rohkem päevi edasi vuras, seda rohkem tekkis tunne, et tahan ta peret pildistada. Teha talle üks pai sedamoodi, nagu ma oskan.

Ma usun südamest, et igaühe võimuses on muuta maailma natuke paremaks paigaks. Selliseks, kus on kõigil hea elada. Igaüks saab teha natu-natuke, kas või ühe pai – ja siis on maailm selle ühe pai võrra rikkam paik!

Maiu imearmas pere on mu Pai-tegude esimene pere. Vahel on meil kõigil seda väga vaja. Nautida naeru ja kallistusi oma kõige-kõige kallimatega – jagada puhast armastust. Selles armastuses on tõeline võluvõim!


Mida rohkem ma peresid pildistan, seda rohkem tunnen, kui väga perepildistamine mulle meeldib:)

Aitäh usaldamast.


Mul on silmad märja koha peal. Emadepäevad ja sünnipäevad ja kõige tavalisemadki erilised päevad, kuhu jagub armastust – voodisse toodud hommikukohv või musi või kõne sõbralt, et kuidas sul läheb …

Armastus liigutab mind alati.

Olgugi, et neid pulmi, kus kaameraga käinud olen, jagub küll ja veel, otsin ikka ja jälle taskuräti välja. Piisab ühest pilgust, mis peig või pruut tasahilju saadab oma kaasale, sellest õrnmahedast ja armastusest pungil pilgust, mis ehk polegi teistele märkamiseks …

Või perepildistamised. Mu suured lemmikud! Sest kelles saab olla veel rohkem armastust kui lastes! Nendes imelistes pisikestes inimestes, kes on alati nii kohal. Just siin ja just praegu. Ja kui sa näed, millise lustiga nad vaatavad oma vanemaid, kes tulid nendega kodust välja … et mängida. Need pilgud toovad mulle alati pisarad kurku. Sest neis on natuke segadust, natuke jahmatustki, ja vägaväga palju rõõmu.

Ja see õnn, millega vanemad vaatavad oma kalleid.

Vahel on neis pilkudes uskumatust – kas tõesti on meie laps see, kes just praegu teatas ülima enesestmõistetavusega, et mul on maailma kõige ägedamad vanemad, sest nad aitavad mulle kingad õigesti jalga. Või teevad hommikuti putru. Või kuulavad mind alati ära. Isegi siis, kui on kiirekiirekiire.

Vahel on neis pilkudes taasleidmist. Vabadust. Ühel hetkel on see kohal, ja selle tunneb ära rõõmu järgi, millega vanemad mängivad. Nagu nad kunagi lastenagi on mänginud  ja mis vahepeal suureks saades on veidi ununenud. Õnneks on see kui jalgrattasõit, mis siis, kui selgeks saadud, enam iial meelest ei lähe.

Ja alati on neis pilkudes soojust, millega ükski ahi ei saa võistelda – kaks pisikest kätt on just teinud maailma kõige karusema kalli ning pisike suu põsele natuke tatise musi. Nii, nagu ainult need väikesed armastuse saadikud oskavad.

See tänavune suvi on olnud võrratu. Muutnud ja kosutanud ja kasvatanud. Eelkõige pildistamislusti. Ja see on nii mõnus!


See suvi on olnud üks imeline suvi! Nii palju mõnusaid päevi, kus saab õues pildistada. Ja nagu igal suvel, on mul tänavugi paar lemmikkohta, kus armastan käia. Kõik need kohad olen leidnud – tänu tõukerattale:) Autoga sõites ei näe pooltki seda, mida aeglasemalt sõites näeb. Neid metsateid ja ilusaid kuldseid põlde ja ah, ma vist ei pea kirjutamagi, et õues on mõnus! Nii mõnus, et ei raatsi stuudiosse kolidagi. Loodetavasti tuleb sügiski soe ja pehme. Pihlakad on juba punased, nii et lustakateks sügispiltideks on materjal olemas.

Aga neil piltidel on üks väga armas pere:) Aitäh usaldamast ja mulle külla tulemast!


Eilse postituse jätkuks – perede pildistamine oli selle helge koolituse esimene osa. Ja jälle täpselt see, mida olin otsinud.

Olen südamest tänulik, et Kaia-Margus oma armsate nöpsidega mulle appi tulid ja aitasid kohe järele proovida selle, mida teoorias ennelõunal õppisin. Ja see oli tõeliselt lõbus. Ja nii elus. Ja nii ilus. Aitäh-aitäh-aitäh!

Ja vist ei lähe mööda päeva, kus ma poleks kas või millisekundikese õnnelik selle üle, mis maailma see koolitus mu jaoks avas.

Mänguusku, nagu ma olen:)


Üsna tihti juhtub see tore lugu, et mu pildistamissessioon kingitakse kellelegi. Kas siis sünnipäevaks või koolilõpu puhul või hoopis sündimise puhul. Sel korral rändas kinkekaart külla perele, kuhu mõni aeg tagasi sündis üks imearmas pojaraas. Kui kuulsin, et mind oodatakse Õnnepesa tallu, küsisin talunime vist küll korda kolm üle. Kuidas saab ühel kohal olla nii ilus nimi?

Pea iga kord küsitakse, et kuule, kuidas see pildistamine käib? No et kas lapsed peavad olema viksid ja viisakad ja käima nööri mööda:) Ja pea iga kord naerdakse pärast pildistamist, et oleks teadnud, et see pildistamine on üks suursuur mängimine, poleks hakanud üldse muretsemagi, et kuidas me need lapsed küll ontlikuks saame:)

Aitäh:)


… on teel:)


Meie kodu sissesõiduteel on kaks lompi. No kui juhtub olema nõksuke vihmasem ilm. Üks madalam, teine natuke sügavam. Proovisime järele, kui suure plärtsu lombid teevad, kui neisse hüpata:)

Ja nii lahe oli!

Ilmatulahe.


Nõksuke enne, kui ma kaameraga pisikesel tirtsukesel külas käisin, käisid ta emme ja issi mul stuudios külas. Ja meil oli lõbus:) Kas või juba seepärast, et meil on emmega üsna sama eesnimi:) Kui kooliajal tundus mulle, et ma olen ainus inime maamuna peal, kellel on selline nimi, siis nüüd – pisikesi ja nõksuke vanemaid Gretesid ja Grethesid on rõõmustavalt mitu!

Ja tegelikult ei läinudki kaua, kui sain teate, et pisike Lenna on sündinud ning ootab mind külla:)

Helget kasvamist sulle, armas Lenna:)!


Kui veel eile oli täiesti kevad, siis täna on talv tagasi. Ning selle blogipostituse pildid on tehtud täpselt samasuguse talveilmaga. Pildistamist kokku leppides laiutas taevas päike ja ilm oli nii imeilusalt peaaegu-kevadine, et polnud kahtlustki: pildistame õues! Ja kokkulepitud ajal tuiskas, tormas ja oli nii külm, et lausa oli!

Ja ometi oli see nii äge pildistamispäev, et kohe oli! Kuigi väljas tormas ja marutas hooti, jagus iilide vahele mõnusaid rahulikke hetki, ning hoolitama külmast ei torisenud keegi. Ja fotograaf sai üha külmetavatele näppudele puhudes jälle nõksuke targemaks, et ühed sõrmeotsteta pildistamiskindad võiks endale hankida küll:) Nii et peab nentima, et kõik ilmad on pildistamiseks omamoodi ägedad.

See on üks ütlemata mõnus tunne, kui millelegi, mis tundub juba nõksuke tuttav, saab miskit uut lisada. Kuigi – pärast nii mitut aastat (pere)pildistamisi ei saa ma küll öelda, et kaht täiesti ühesugust pildistamist üldse olemas oleks. Muidugi pole. Pildistamiskoha saab alati valida erineva ning rõõmustavalt sageli ütlevad tagasitulijad (ehk mu armsad püsikliendid :) ) pildistamisaega broneerides, et neid on varasemaga võrreldes nõksuke rohkem. Ja ma ise õpin üha juurde.

Ometi tundsin, et tahaks lisaks uue koha valikule ning üha lisanduvatele pildistamisnippidele miskit veel pakkuda. Miskit, mida ise ajaliselt teha ei jaksa, aga mis mõnel toredal inimesel tuleb suurepäraselt välja.

Stilistikat.

Kui tavaliselt soovitan enne pildistamist veidike, et mida võiks riiete valimisel silmas pidada ja et fotomeik käib pildistamisega koos nagu sukk saapaga, siis nüüd saab soovi korral arutada piltide stilistikat Kailiga.

Ega ma enam päris täpselt mäletagi, kust ma Kailit tean:) Ta on üks ettevõtlikult armas naine – kesk Võru linna on tal oma juuksurisalong Salong Boutique, hubane ja mõnus. Ning nagu ikka kipub olema, et kui avali hingega seda ilma vaadata, avastad ühel hetkel, et kohe üldse ei pea pelgalt ühel teel astuma. Nii teeb ta stilistikat ka. Armsalt ja loomulikult väikeste vimkadega.

Kaili aitab enne pildistamist üle vaadata riided – arutab läbi stiilisoovi ning vaatab, milliseid riideid kokku klapitades saaks ägeda tulemuse. Ja aitab otsida aksessuaare. Nii et kel stilistikasoovi, saab sellest pildistamist kokku leppides märku anda!