Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

See oli vaid natuke aega tagasi, kui pildistasin Robinit, kes oli tol korral pisike kui püksinööp. Nüüd aga on ta suur venna :)


Piparkoogihõngused fotod Sinu kallitest? Jõulukaardid?

Muidugi!

Siin on mu tänavune jõulupakkumine: 28. novembril ootan Sind oma stuudiosse piparkoogisele minisessioonile! Pildistamisega alustame kell 9.30, järgmine sessioon algusega kell 10, seejärel 10.30 – iga poole tunni tagant. Anna oma ajaeelistusest juba broneeringut tehes teada!

Piparkoogid ootavad Sind stuudios, samuti armas piparkoogimajake, mille taustal pildistada. Sina võta kaasa nunnud mütsid-sallid, selga heledad, pastelsetes toonides rõivad.

Sessioon kestab 20 minutit, selle jooksul valmib kaheksa fotot Su kallitest (grupipilt ja portreed). Fotofailidest teen veebigalerii, mille kaudu saad pilte paberile tellida, täismõõtmetes fotofailid saad ka endale. Soovi korral saad tellida imelisi postkaarte, millega jõulude ajal oma armsaid tervitada! 6 postkaarti maksab 18 eurot. Pildistamisele mahub korraga üks pere. Pildid saavad valmis mõne päevaga!

Broneeri oma aeg e-postitsi: grethe@mugul.ee
Anna mulle teada, mis kellaajal soovid tulla ning saada palun oma telefoninumber, et saan Sinuga ühendust võtta!

Kohtume!


See suvi, mis veidi ootamatult otsa sai, oli imeline. Fotograafide jaoks hästi tihe tööaeg – me kliima lihtsalt on selline.

Ja see suvi oli täis imearmsaid kohtumisi.

Taaskohtumisi ja uusi kohtumisi.

Ja ka sügis, lubab mu tööde märkmik, toob neid endaga kaasa. Neid imearmsaid kohtumisi.

Need me kohtumised ei jõua blogisse küll kronoloogiliselt õiges järjekorras, aga tühja sellest, eks:)

See pisike imearmas printsess käis mul külas tarkusekuu algul.


Anni on kolmene. Maailma kõige nunnum kolmene:), kes oskab vaevata keerata ümber sõrme kõiki, kes vähegi painduvad ja on seejuures jätkuvalt maailma kõige armsam kolmene. Kõige tüütumad tegevused on ta meelest juustekammimine ja see, kui suuremad ta eest ära jooksevad. Kõige mõnusam aga on õhtul pugeda kaissu, sosistada, et “Emme, ma almastan sind täitsa üleni” ja vajuda juba selle lause lõpuotsas õnnelikult unne. Jäätist, maasikaid ja ujumist armastab ta ka umbes samapalju:)

Eile õhtul, kui olin lõpetanud oma fotokoolituse, kus õpetasin, kuidas pildistamisi veelgi tähenduslikumaks muuta nii, et neil, kes pildistama tulevad, on hea ja mõnus olla, tegi ilm triki. Laotas laiali udu ja päike, kes oli juba metsa taha vajunud, paitas veel viimaste kiirtega me õue. Ja mul oli sellest koolituspäevast selline sügelus sõrmedes, et kutsusin Annikese õue. Kell oli vist küll juba kümme, aga no nii ilus, et ahhh!

Aitäh, armsad Triin, Kadri ja Liis, kes te eile tulite ja nii rõõm, et see koolitus puudutas teid! Ja aitäh kõigile armsatele modellidele!


Sirelid ja roosa ja pitsivaht ning imeilusad tüdrukud – raudkindlalt üks mu lemmikkombinatsioone! Millal veel kui mitte suvel sättida seelikud selga ja tulla pildistama! Ning mu süda teeb alati mitu rõõmsat jõnksu, kui antakse märku, et tullakse taas:) Aria Melani ja ta imeilusa emmega ja vahva issiga olemegi kohtunud mitumitumitu korda. Sel korral tulid tüdrukud kahekesi. Aitäh, armsad!


Mul hakkavad sõrmeotsad mõnust surisema, kui märkmikus on tänase päeva peal kirjas perepildistamine. See lihtsalt on üks mu suuri lemmikuid:)

Sel lihtsal põhjusel, et perepildistamine on üks nii loominguline pildistamine kui üldse olla saab. Sest nagu päevad pole vennad, pole ka ükski pere teisega sarnane kui kaks kirsimarja. Ja see ongi nii tore!

Sest kus on pere, seal on alati lapsed:) Väiksemad ja veidi suuremad ja veel suuremad – ja ükskõik, kui suured või väikesed nad ka poleks, armastavad nad mängida. Ja see on nii äge, kuidas kulub nõksuke aega ja siis mängivad vanemad ka! Ja naeravad ja jooksevad ja hüppavad lastega võidu.

Jah, ma armastan perepildistamisi!

Aitäh, armsad, teiega oli puhas rõõm taas kohtuda!


Ükspäev olin jälle kingituseks – pisikese printsessi vanaema-vanaisa kinkisid värskele perele perepildistamise. Pildistamise kinkimine on üks armas mõte – nii saab terve pere pildile:) Ja fotod, need on ühed tänuväärsed asjad – vaatad veidi albumit ja jälle on meeles need ajad, kus see pisike ilmaime ongi pisike kui püksinöps – nii et mahub veel vaevata sülle. Südamesse mahub ta ju alati, ka siis kui vanust saab kirjutada mitme numbriga ja jalanumber on su omast suurem:) Ja seda kasvamise kunsti valdavad need pisikesed suurepäraselt – me enda pere neli kullakest tõestavad seda iga päevaga.

Helget ja päikeselist kasvamist teile, armsad, peaaegu kõrvalkülla:)!


Tobias on üks ütlemata muhe Saare mees :) Pilgutas mulle silma ja naeratas nii, nagu ainult need pisikesed muhedad kutid oskavad. Ja kuigi ma suvel pildistaks tõesti ainult ja ainult õues, siis sel päeval, kui ta kohale jõudis, lõõtsutas õues maru ja me saime hoopis stuudios pilte teha. Ja nii pisikestega ongi stuudios mõnusam – ükski sääsk ega tuulehoog ei pääse segama.

Ma vahel ikka mõtlen, et kuidas ja kust inimesed mu juurde pildistama jõuavad. Hästi paljusid armsaid tunnen ma täitsa isiklikult :) Ehk et olen nendega kohtunud kas siis, kui ajakirjanikuna töötasin või lihtsalt trehvanud (vahel ikka juhtub see ka, et käime sõpradel külas ja siis seal on omakorda nende sõbrad:) Ja hästi paljusid armsaid ei tunne ma enne pildistamist üldse – ja ometi on pärast pildistamist tunne, nagu teaks juba aegu:) Ma kohe alati rõõmustan, et juhtub nii, et mu juurde jõuavad pildistama armsad inimesed.

Ja kohad, kust tullakse? Enamasti kodust:) Ja kodud – need on üle kogu Eesti. See kõlab uskumatult, aga Tobias sõitis koos emme-issiga Saaremaalt siia Rõugesse pildistama! Puhas rõõm!

Helget kasvamist Sulle, armas naerupall!


Mul on oma lapsepõlvest album. Selline tuhmide roosade kaantega ja seal vahel on pildid alates sellest, kui olin hirmus pisike ja siis natuke suurem ja veel natuke suurem.

Lasteaiapilte on ka.

Ja kõik need on ühesugused. Me rühmatäis lapsi on sätitud ilusasti istuma. Kenasti täiskasvanulikult. Ja on nii tore, et need pildid on! Sest muid pilte lasteaiast pole.

Ei ühtki sellist, kus laps oleks laps.

Mind on üha kutsutud lasteaedadesse pildistama. Ja alati on olnud kutsujaks keegi, kes veidigi teab, et ma ei pildista “istume-kõik-käed-kenasti-põlvedel-pilte”. Sest neid pilte ma tõesti ei tee. Mu pildistamine võtab rohkem aega kui see traditsiooniline, aga olen südamest seda meelt, et pildilt peab paistma see, kes seal pildil on. Ja kui seal on laps, kes üle kõige armastab mängida ja naerda…

Pildistamine on lõbus! Ja lahe! See on kõige mõnusam mäng, mis üldse olla saab! Pildistamine pole midagi hirmus tõsist ja ranget. Ja seda ei pea kohe üldse natuke kartma.

Oo ei!

Pildistamine on tore! Ja lapsed peavad saama olla lapsed! Mis oleks, kui lapsi pildistab fotograaf, kes oskab nendega suhelda nii, et lastel on hea ja lõbus olla?

Ja neil piltidel, mis lasteaias tehakse – nende traditsiooniliste kõrval võiks olla ka pildid, kus lapsed … on lapsed.

Ühes armsas lasteaias oli tüdrukutenädal, mis lõppes reedega, kus printsessidele tehti soengud ja üks armas emme tegi imelise tordi.

Lustilist nädalavahetust!


Mis saab olla veel ilusam, kui kinkida värskelt me ilma saabunud pisikesele mälestusi, mida on tõeline rõõm nii praegu kui aastate pärast vaadata?

Pisikese A. sõbrad kinkisid talle esimese pildistamise.

Aitäh usalduse eest!

Imelised käsitsi tehtud papud, mütsi, krooni ja salli tegi Annely \”Nobenäpp\”:) Johanson