Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Mul hakkavad sõrmeotsad mõnust surisema, kui märkmikus on tänase päeva peal kirjas perepildistamine. See lihtsalt on üks mu suuri lemmikuid:)

Sel lihtsal põhjusel, et perepildistamine on üks nii loominguline pildistamine kui üldse olla saab. Sest nagu päevad pole vennad, pole ka ükski pere teisega sarnane kui kaks kirsimarja. Ja see ongi nii tore!

Sest kus on pere, seal on alati lapsed:) Väiksemad ja veidi suuremad ja veel suuremad – ja ükskõik, kui suured või väikesed nad ka poleks, armastavad nad mängida. Ja see on nii äge, kuidas kulub nõksuke aega ja siis mängivad vanemad ka! Ja naeravad ja jooksevad ja hüppavad lastega võidu.

Jah, ma armastan perepildistamisi!

Aitäh, armsad, teiega oli puhas rõõm taas kohtuda!


Ükspäev olin jälle kingituseks – pisikese printsessi vanaema-vanaisa kinkisid värskele perele perepildistamise. Pildistamise kinkimine on üks armas mõte – nii saab terve pere pildile:) Ja fotod, need on ühed tänuväärsed asjad – vaatad veidi albumit ja jälle on meeles need ajad, kus see pisike ilmaime ongi pisike kui püksinöps – nii et mahub veel vaevata sülle. Südamesse mahub ta ju alati, ka siis kui vanust saab kirjutada mitme numbriga ja jalanumber on su omast suurem:) Ja seda kasvamise kunsti valdavad need pisikesed suurepäraselt – me enda pere neli kullakest tõestavad seda iga päevaga.

Helget ja päikeselist kasvamist teile, armsad, peaaegu kõrvalkülla:)!


Tobias on üks ütlemata muhe Saare mees :) Pilgutas mulle silma ja naeratas nii, nagu ainult need pisikesed muhedad kutid oskavad. Ja kuigi ma suvel pildistaks tõesti ainult ja ainult õues, siis sel päeval, kui ta kohale jõudis, lõõtsutas õues maru ja me saime hoopis stuudios pilte teha. Ja nii pisikestega ongi stuudios mõnusam – ükski sääsk ega tuulehoog ei pääse segama.

Ma vahel ikka mõtlen, et kuidas ja kust inimesed mu juurde pildistama jõuavad. Hästi paljusid armsaid tunnen ma täitsa isiklikult :) Ehk et olen nendega kohtunud kas siis, kui ajakirjanikuna töötasin või lihtsalt trehvanud (vahel ikka juhtub see ka, et käime sõpradel külas ja siis seal on omakorda nende sõbrad:) Ja hästi paljusid armsaid ei tunne ma enne pildistamist üldse – ja ometi on pärast pildistamist tunne, nagu teaks juba aegu:) Ma kohe alati rõõmustan, et juhtub nii, et mu juurde jõuavad pildistama armsad inimesed.

Ja kohad, kust tullakse? Enamasti kodust:) Ja kodud – need on üle kogu Eesti. See kõlab uskumatult, aga Tobias sõitis koos emme-issiga Saaremaalt siia Rõugesse pildistama! Puhas rõõm!

Helget kasvamist Sulle, armas naerupall!


Mul on oma lapsepõlvest album. Selline tuhmide roosade kaantega ja seal vahel on pildid alates sellest, kui olin hirmus pisike ja siis natuke suurem ja veel natuke suurem.

Lasteaiapilte on ka.

Ja kõik need on ühesugused. Me rühmatäis lapsi on sätitud ilusasti istuma. Kenasti täiskasvanulikult. Ja on nii tore, et need pildid on! Sest muid pilte lasteaiast pole.

Ei ühtki sellist, kus laps oleks laps.

Mind on üha kutsutud lasteaedadesse pildistama. Ja alati on olnud kutsujaks keegi, kes veidigi teab, et ma ei pildista “istume-kõik-käed-kenasti-põlvedel-pilte”. Sest neid pilte ma tõesti ei tee. Mu pildistamine võtab rohkem aega kui see traditsiooniline, aga olen südamest seda meelt, et pildilt peab paistma see, kes seal pildil on. Ja kui seal on laps, kes üle kõige armastab mängida ja naerda…

Pildistamine on lõbus! Ja lahe! See on kõige mõnusam mäng, mis üldse olla saab! Pildistamine pole midagi hirmus tõsist ja ranget. Ja seda ei pea kohe üldse natuke kartma.

Oo ei!

Pildistamine on tore! Ja lapsed peavad saama olla lapsed! Mis oleks, kui lapsi pildistab fotograaf, kes oskab nendega suhelda nii, et lastel on hea ja lõbus olla?

Ja neil piltidel, mis lasteaias tehakse – nende traditsiooniliste kõrval võiks olla ka pildid, kus lapsed … on lapsed.

Ühes armsas lasteaias oli tüdrukutenädal, mis lõppes reedega, kus printsessidele tehti soengud ja üks armas emme tegi imelise tordi.

Lustilist nädalavahetust!


Mis saab olla veel ilusam, kui kinkida värskelt me ilma saabunud pisikesele mälestusi, mida on tõeline rõõm nii praegu kui aastate pärast vaadata?

Pisikese A. sõbrad kinkisid talle esimese pildistamise.

Aitäh usalduse eest!

Imelised käsitsi tehtud papud, mütsi, krooni ja salli tegi Annely \”Nobenäpp\”:) Johanson


Ma olen seda meelt, et iga päev on emadepäev.

Ja isadepäev.

Ja lastepäev.

Sest see, mis päriselt loeb, on iga päev olemas.

Sõltumata sellest, mis nimi sellele päevale parasjagu on antud.

Armastus on see, mis loeb.

See armastus, mis sünnib koos lapsega.

See kestab igavesti.

Paipärlid

Grethe Rõõm

Kui paidest kokku panna kee

jah, nendest, mida emme teeb,

siis saab see pikk ja hästi lai,

sest emme teeb mul miljon paid!

Saab minu väikestest paidestki kee,

on kõige armsam emmele see -

sest kalleim kõigest, mida näed,

on emme kaelas lapse käed.

Emana tahan, et mu kullakeste kasvamisest jääks jälg. Fotoalbum, kapinurgas lillelised sipupüksid ja naljaka tutiga müts, esimesed kingakesed ja joonistustepakk ja need miljon pisikest kullast kallimat mälestust.

Enamasti on emad need, kes sünni- ja muudel päevadel fotoka taga seisavad. Või puhkusel haaravad kaamera järele. See soov mäletada ja mälestusi koguda on nii üdini naiselik. Sellel on üksainumas miinus – niiviisi ei jää ema kuigi sageli ise piltidele. Seepärast teen igal pildistamisel kas või ühe pildi, kus emme on oma kullakesega. Et oleks sinna pildialbumisse panna ka see pilt, kus te olete kahekesi.

Seda on vaja igal lapsel. Ja igal emal.

Ja ma olen nii südamest tänulik teile, emad, et te olete oma armastustega koos mu juurde tulnud. Sest need armastused, nemad kasvavad nii käbedalt, et järgmine kord kohtudes saame me juba sootuks teistsugused pildid.

Kogusin siia Anu ja Triinu Tauli imelise laulu taustale kallistusi, naeratusi ja paisid emadele. Ja tervitusi isadele. Ja lastele.

Kallistused teile, armsad!


Eilsele näituse avamisele tagasi mõeldes on praegugi veel raske uskuda, et see ei juhtunud unes! Kuigi mu armsa mehe tehtud pildirivi vaatab arvutist täitsa vastu – ehk et ikka ilmsi oli! Südamest aitäh, armsad, et tulite minuga koos rõõmustama!

Mul kipub ikka nii olema, et kui midagi väga-väga rõõmustab ja hinge liigutab, siis hakkab hääl värisema, pisarad tükivad kurku ja silma:) Neid hetki jagus eilsesse palju. Ja mul on kõigi nende üle südamest hea meel! Selle üle, et me lapsed laulsid südamest ja südamesse. Selle üle, et ma suutsin oma kõnes ainult paar asja ära unustada:) Selle üle, et mul on nii imeline töö, mis on mind kokku viinud imeliste inimestega! Nendega, kelleta seda näitust poleks! Selle üle, et Katu oli küpsetanud nii võrratu piruka ja koogikesed, et keele viisid alla! Selle üle, et need fotod ja luuletused, mis on fotodega koos näitusel, tunduvad puudutavat. Selle üle, et mul on maailma parimad sõbrad!

Ütlesin eile ja ütlen praegugi, et koostades näitust, kus lisaks fotodele on luuletused, on tunne, nagu võtaks oma südame ja tõstaks selle kõigile vaatamiseks peopesa peale. Natuke alasti tunne on – igast pildist, igast luuletusest saab aimu, kuiväga ma armastan. Elu. Inimesi. Armastust.

See näituseidee on küpsenud väga pikalt. Ja nagu ikka, on vaja väikest tõuget, et mõttest asi saaks. Nii juhtus ka sel korral: eelmise aasta oktoobrikuus sain e-kirja, et täna on viimane päev anda teada, kui soovid oma näitust näidata Võru linnagaleriis. Tund aega hiljem oli mul näitus valmis:) Õigemini selle kontseptsioon. Ja nõksuke aega hiljem sain kinnituskirja, et juhhei! Aprillikuu lõpuotsas on näitus väga oodatud!

Eile oli nii armas taaskohtuda kõigi nendega, kellest tehtud pildid ka on näitusel. Ja näha, et see armastus, mis oli pildi tegemise ajal, pole kuhugi kadunud! Saladuskatte all saan öelda, et see ei kaogi kunagi! Läbi elu on armastus sinu sees ja sinu ümber ka. Ehk see muutub ja võtab uusi vorme, aga ei kao iial!

Mu armastus ja südamest tänu kuulub mu perele. Neile maailma kõige kallimatele. Sõpradele. Kaasteelistele. Võru linnagaleriile. Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile, kes võttis näitust toetada, ja armsale Timole kes tegi fotodest imelised lõuendid! Ja armsatele abilistele, kes aitasid näituse üles panna!

Olete südamest palutud mu näitust vaatama Võru kultuurimajja Kannel. See on avatud 22. maini. Ja kui keegi tunneb, et see näitus võiks kuskil veel kedagi puudutada – olen koostööpakkumistele avatud!



Oleme kõik isemoodi

Grethe Rõõm

Mõni laps on pisike, justkui püksinööp,

ometi ta iga päev hirmus palju sööb.

Teine jälle vaevata saaks tähti katsuda,

kuigi vahel tahaks ta maadligi tatsuda.

Read the rest of this entry »


Maiul on maailma kõige suurem süda. Sinna mahub lisaks ta enda armsale perele palju-palju kalleid inimesi. Sain Maiut tundma eelmise aasta teises pooles ja mida rohkem päevi edasi vuras, seda rohkem tekkis tunne, et tahan ta peret pildistada. Teha talle üks pai sedamoodi, nagu ma oskan.

Ma usun südamest, et igaühe võimuses on muuta maailma natuke paremaks paigaks. Selliseks, kus on kõigil hea elada. Igaüks saab teha natu-natuke, kas või ühe pai – ja siis on maailm selle ühe pai võrra rikkam paik!

Maiu imearmas pere on mu Pai-tegude esimene pere. Vahel on meil kõigil seda väga vaja. Nautida naeru ja kallistusi oma kõige-kõige kallimatega – jagada puhast armastust. Selles armastuses on tõeline võluvõim!