Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Mu käest küsitakse üha, et eks see pildistamine ole ju ainult neile peredele, kus on väga väikesed lapsed.

Teate, ei ole vahet, kas su armastused on pisikesed või juba suuremad. Igasse sessiooni jagub neid hetki, kus armastus, mis on igas peres, paistab välja nii, et mul hakkab kurgus kraapima. See on niinii ilus! See võib olla pisike pilk, täis soojust, ja see võib olla kallistus, mis on veelgi soojem, ja see võib olla mõni pai, mõni sõna … On suur privileeg seda näha. Ja pildile püüda. Aitäh!


Olin taas kord kingituseks. Tõelisele haldjaprintsessile!


Laura ja Arti on kaks imelist inimest.

Soojad nagu päikesepaiste, lustlikud ja krutskilised ka.

Mõlemad armastavad jalgpalli kõrvasti rohkem kui tugitoolisportlased.

Ja neil on võrratud lähedased ja sõbrad.

See päev oligi niiväga kõigi nende nägu.

Ilmast pole mõtet rääkida – see on alati ilus.

Rääkida tasub sellest, mis puudutab.

Armastus puudutab alati. See soe ja sügav, vahel nii nähtav ja vahel vaevu aimatav. Vahel naerma ja vahel õnnelikke pisaraid poetama sundiv. See, mis mähib kaks inimest nii pehmelt enda sisse, nagu oleksid nad sooja teki ümber võtnud.

Armastus on see, mis ei nühi kellegi isikupära maha, vaid aitab mõlemal kasvada. Ja nii rõõm, et ka krutskid ja vallatud vembud mahuvad selle armastuse teki sisse:)

Sest mis näoga vaataksid sa oma parimat sõpra, kes võtab sind oma pulmapäeval sleppi, et sõita koos laulatusele … jalgpalliväljakule!

Laura ja Arti just sedaviisi tegid.

Ja nad tegid väga palju veel. Meisterdasid enne pulmi valmis kõik peosaali paberkaunistused (alustades lauakaunistustest ja lõpetades laega – saali laes rippusid mitmest tuhandest kohvifiltrist tehtud pallid). Ja peol – seal nad nautisid täiega – ning seda tegid ka külalised – kõik, kes vähegi tahtsid, said tantsida, laulda ja mängida.

Fotograafia: Grethe Rõõm /www.mugul.ee

Videograafia: Innar ja Nele Hunt

Pastor: Mait Mölder

Õhtujuht: Veiko Veiert

Muusika: ansambel Tulv

DJ: Janek Tennosaar

Peopaik ja toitlustus: Leigo talu

Floristika: Leeri lillesalong

Pruudi meik: Keit Kuklase

Pruudi soeng: Hille Peetsi

Pulmarongi toidumoon: Pärja Berg

Pulmatort: Maire Eespere

Maiustused: Toiduelamus



Sirelid ja roosa ja pitsivaht ning imeilusad tüdrukud – raudkindlalt üks mu lemmikkombinatsioone! Millal veel kui mitte suvel sättida seelikud selga ja tulla pildistama! Ning mu süda teeb alati mitu rõõmsat jõnksu, kui antakse märku, et tullakse taas:) Aria Melani ja ta imeilusa emmega ja vahva issiga olemegi kohtunud mitumitumitu korda. Sel korral tulid tüdrukud kahekesi. Aitäh, armsad!


Kui Andri helistas ja oma plaanist rääkis, hakkasid pildid mul silme ees jooksma:) Et kuidas tema imeäge plaan fotodeks vormistada. Ja kus. Ja muidugi jõudsin terve öögi seda pildistamist unes näha. Ja hommikul ärgates oli teadmine, et kus me pildistame, järsku täiesti selge. Mu lemmikjärve ääres.

Kui plaanis on oma kallimale abieluettepanek teha, siis on see kõige imelisem koht!

Ma olen nii rõõmuga osaline sellistes imelistes plaanides! Ja kui nad varahommikul meile siia Rõugesse jõudsid, siis hakkasid mu käed ka värisema :) Sest saada osa ühe armsa paari elu tähtsündmusest, see on nii võrratu! Aitäh, armsad!


Mul hakkavad sõrmeotsad mõnust surisema, kui märkmikus on tänase päeva peal kirjas perepildistamine. See lihtsalt on üks mu suuri lemmikuid:)

Sel lihtsal põhjusel, et perepildistamine on üks nii loominguline pildistamine kui üldse olla saab. Sest nagu päevad pole vennad, pole ka ükski pere teisega sarnane kui kaks kirsimarja. Ja see ongi nii tore!

Sest kus on pere, seal on alati lapsed:) Väiksemad ja veidi suuremad ja veel suuremad – ja ükskõik, kui suured või väikesed nad ka poleks, armastavad nad mängida. Ja see on nii äge, kuidas kulub nõksuke aega ja siis mängivad vanemad ka! Ja naeravad ja jooksevad ja hüppavad lastega võidu.

Jah, ma armastan perepildistamisi!

Aitäh, armsad, teiega oli puhas rõõm taas kohtuda!


Nad kasvavad mühinal. Nii mühinal, et ma sain täna kergekujulise šoki, kui lugesin Emili tunnistuselt, et üle viidud viiendasse klassi. VIIENDASSE!!! Ta ju oli just eile esimeses …

Üks armas-armas tüdruk sai 20aastaseks. Ja et ta oli öelnud emale, et ta ei taha kingituseks ühtki asja, kinkis ema talle … mälestusi:)

Gerli ei teadnud mitte midagi sellest, et me hakkame pildistama. Ja see oli nii äge, kui ta pärast meiki ja juuksurit ning kohvikuskäiku sai aru, milleks kõik need ettevalmistused:) Ma vist võin ametlikult endale visiitkaardile kirjutada, et mul on silmad märja koha peal – see on nii imeline, kui armastus, mis meis kõigis peidus, korraga nähtavaks saab. Ema ja lapse kallistuses ja pilkudes …

Aitäh!


Kirjutatud 3. juuni 2015 , fotograaf Tags: , ,

Mul on oma lapsepõlvest album. Selline tuhmide roosade kaantega ja seal vahel on pildid alates sellest, kui olin hirmus pisike ja siis natuke suurem ja veel natuke suurem.

Lasteaiapilte on ka.

Ja kõik need on ühesugused. Me rühmatäis lapsi on sätitud ilusasti istuma. Kenasti täiskasvanulikult. Ja on nii tore, et need pildid on! Sest muid pilte lasteaiast pole.

Ei ühtki sellist, kus laps oleks laps.

Mind on üha kutsutud lasteaedadesse pildistama. Ja alati on olnud kutsujaks keegi, kes veidigi teab, et ma ei pildista “istume-kõik-käed-kenasti-põlvedel-pilte”. Sest neid pilte ma tõesti ei tee. Mu pildistamine võtab rohkem aega kui see traditsiooniline, aga olen südamest seda meelt, et pildilt peab paistma see, kes seal pildil on. Ja kui seal on laps, kes üle kõige armastab mängida ja naerda…

Pildistamine on lõbus! Ja lahe! See on kõige mõnusam mäng, mis üldse olla saab! Pildistamine pole midagi hirmus tõsist ja ranget. Ja seda ei pea kohe üldse natuke kartma.

Oo ei!

Pildistamine on tore! Ja lapsed peavad saama olla lapsed! Mis oleks, kui lapsi pildistab fotograaf, kes oskab nendega suhelda nii, et lastel on hea ja lõbus olla?

Ja neil piltidel, mis lasteaias tehakse – nende traditsiooniliste kõrval võiks olla ka pildid, kus lapsed … on lapsed.

Ühes armsas lasteaias oli tüdrukutenädal, mis lõppes reedega, kus printsessidele tehti soengud ja üks armas emme tegi imelise tordi.

Lustilist nädalavahetust!


Eilsele näituse avamisele tagasi mõeldes on praegugi veel raske uskuda, et see ei juhtunud unes! Kuigi mu armsa mehe tehtud pildirivi vaatab arvutist täitsa vastu – ehk et ikka ilmsi oli! Südamest aitäh, armsad, et tulite minuga koos rõõmustama!

Mul kipub ikka nii olema, et kui midagi väga-väga rõõmustab ja hinge liigutab, siis hakkab hääl värisema, pisarad tükivad kurku ja silma:) Neid hetki jagus eilsesse palju. Ja mul on kõigi nende üle südamest hea meel! Selle üle, et me lapsed laulsid südamest ja südamesse. Selle üle, et ma suutsin oma kõnes ainult paar asja ära unustada:) Selle üle, et mul on nii imeline töö, mis on mind kokku viinud imeliste inimestega! Nendega, kelleta seda näitust poleks! Selle üle, et Katu oli küpsetanud nii võrratu piruka ja koogikesed, et keele viisid alla! Selle üle, et need fotod ja luuletused, mis on fotodega koos näitusel, tunduvad puudutavat. Selle üle, et mul on maailma parimad sõbrad!

Ütlesin eile ja ütlen praegugi, et koostades näitust, kus lisaks fotodele on luuletused, on tunne, nagu võtaks oma südame ja tõstaks selle kõigile vaatamiseks peopesa peale. Natuke alasti tunne on – igast pildist, igast luuletusest saab aimu, kuiväga ma armastan. Elu. Inimesi. Armastust.

See näituseidee on küpsenud väga pikalt. Ja nagu ikka, on vaja väikest tõuget, et mõttest asi saaks. Nii juhtus ka sel korral: eelmise aasta oktoobrikuus sain e-kirja, et täna on viimane päev anda teada, kui soovid oma näitust näidata Võru linnagaleriis. Tund aega hiljem oli mul näitus valmis:) Õigemini selle kontseptsioon. Ja nõksuke aega hiljem sain kinnituskirja, et juhhei! Aprillikuu lõpuotsas on näitus väga oodatud!

Eile oli nii armas taaskohtuda kõigi nendega, kellest tehtud pildid ka on näitusel. Ja näha, et see armastus, mis oli pildi tegemise ajal, pole kuhugi kadunud! Saladuskatte all saan öelda, et see ei kaogi kunagi! Läbi elu on armastus sinu sees ja sinu ümber ka. Ehk see muutub ja võtab uusi vorme, aga ei kao iial!

Mu armastus ja südamest tänu kuulub mu perele. Neile maailma kõige kallimatele. Sõpradele. Kaasteelistele. Võru linnagaleriile. Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupile, kes võttis näitust toetada, ja armsale Timole kes tegi fotodest imelised lõuendid! Ja armsatele abilistele, kes aitasid näituse üles panna!

Olete südamest palutud mu näitust vaatama Võru kultuurimajja Kannel. See on avatud 22. maini. Ja kui keegi tunneb, et see näitus võiks kuskil veel kedagi puudutada – olen koostööpakkumistele avatud!