Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Mõned asjad vajavad küpsemiseks aega. Nii läks ka selle pisikese imega :)

Aga nüüd on see üleval – Lõuna-Eesti haiglas on üleval mu beebifotode püsinäitus! Ja ma olen nii rõõmus, nagu veel üldse olla saab – rõõmus ja tänulik ja õnnelik!:)

Meie pere neli last on kõik selles haiglas sündinud, ja ma olen sealsetele armsatele südamest tänulik nende abi ja toe eest! See, mida need naised seal iga päev teevad, on nii imetlusväärne! Ilus, nii ilus, ja vahel valus – täpselt nagu elugi.

Kui ma praegu veidi rehnungit teen, siis 2/3 piltidest on lapsed, kes on selles haiglas sündinud!

See näitusemõte sai alguse küll juba rohkem kui aasta tagasi, kui mu esimene näitus “Silmapilk” oli vaatamiseks Võru linnagaleriis. Ent nagu ikka, teed plaane, ja läheb nii, nagu minema peab:) Minu suur aitäh Avele, kes näitusemõttest kinni haaras ja nõuga abiks oli! Ning väga võrratule koostööpartnerile Timole Minu Prindist! On täitsa võrreldav tunne hoida käes värskelt trükikojast tulnud raamatupakki oma raamatutega ning trükist tulnud lõuendeid – pikslitest reaalsuseks võlutud piltidega.

Aitäh väikestele armastustele, kes mu piltidel on! Ja südamest aitäh teie vanematele, kes te olete usaldanud pildistamaskäigu ette võtta! Ühtpidi võib mõelda, et mis see siis ära ole – tuled, oled, sinust tehakse pilti ja lähed. Tegelikult on see midagi palju enamat – see nõuab kohalolu, pühendumist ja armastust. Teen oma tööd südame ja armastusega ning üha õppides. Teisiti ma ei taha ega oskagi. Ma usun südamega pildistamisse.

Tänu haigla asjalikule töömehele said kõik lõuendid sirgelt seina. Aitäh!

Lehvitan sellele pisikesele tirtsukesele, kes oli näituse ülespanekupäevaks sündinud – kui palatisse riputamiseks pilti käisin viimas, siis nohises üks imearmas tumedate juustega tüdrukuke emme kaisus magada – ah, see oli nii ilus!

Ja nii rõõm on olnud kuulda, et näitus on nii soojalt vastu võetud!

Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Üks armas sõber istus ooteruumis ja mõtles endamisi, et hm, nii soojad pildid, nii tuttava käekirjaga. Ja siis helistas mulle, et kuule! Need on ju sinu pildid! :)



Kingsepp ja kingad, eksole.

5. jaanuar oli see päev, kus päike säras, väljas oli miinus miljon ja natuke rohkemgi, ja me tegime pilti.

Et kingsepal oleksid kingad.

Ja teil pildid.

Fotograafi kullatükkidel võiks neid ju ometi olla!

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Sel tunnil seal õhtul on valgus kuldsemast kuldsem. Kui saaks, siis pildistakski ainult siis:) Eriti nii nunnut piigat!


Selle imeilusa naise sõbrannad kinkisid talle sünnipäevaks … midagi, mis on ainult talle endale!

Pildistamise.




Naine, sa oled imeline.

Puhas.

Ilu.

Ja elu.


Mu käest küsitakse üha, et eks see pildistamine ole ju ainult neile peredele, kus on väga väikesed lapsed.

Teate, ei ole vahet, kas su armastused on pisikesed või juba suuremad. Igasse sessiooni jagub neid hetki, kus armastus, mis on igas peres, paistab välja nii, et mul hakkab kurgus kraapima. See on niinii ilus! See võib olla pisike pilk, täis soojust, ja see võib olla kallistus, mis on veelgi soojem, ja see võib olla mõni pai, mõni sõna … On suur privileeg seda näha. Ja pildile püüda. Aitäh!


Olin taas kord kingituseks. Tõelisele haldjaprintsessile!