Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Tegin päeval tööd. Vahepeal kiikasin aknast välja, et mis lapsed teevad. Juba mitukümmend minutit olid nad seisnud me heki servas ja iga kord, kui mõni auto mööda sõitis, visanud hundirattaid ja teinud spagaate. “Me teenime endale natuke raha!” olid nad väga optimistlikud.

Järgmised mõnikümmend minutit hiljem olid nad palju vähem optimistid. Mitte keegi ei pidanud kinni ega teinud nende võrratutest akrobaadioskustest välja.

Oli selge, et meil on vaja SILTI.

Raskekahurvägi tuli ka appi.

Ettevõtlusega tuleb alustada siis, kui selle vastu on huvi. Ja et huvi on praegu me majas suur (kõikvõimalikud viisid taskuraha teenimiseks on olnud arutlusel), siis sündis Vahtra talu turg.

Esimesel õhtupoolikul oli turuletile panna kaks punti salatit (kasvanud me kasvuhoones, täiesti mahe), ja kaks mu kirjutatud raamatut. Autogrammiga ja puha.

Mõnikümmend minutit pärast turu valmimist lasi uks tuppa täiesti meeleheitel Kirke. “Ma ei saa aru, kas need autojuhid pole autokoolis üldse PIDURDAMIST õppinud – kõik tuututavad, aga mitte keegi ei pea kinni!”

Rääkisime, et püüdku nad enda olemine seal sedavõrd mõnusaks teha, et teised tahaksid ka sellest osa saada. Sest ma ei tea küll kedagi, kes heast olemisest ära ütleks!

“Ma ju harjutasin MITU aastat, enne kui hundiratta selgeks sain, ja ma näitan isegi ÜHE käega hundiratast – selle eest võiks küll mulle mõned sendid anda! Mul tuleb see nii hästi välja!” arutas Agatha, me plikside täditütar. Ja tal tõesti, tulebki see hundiratas imehästi välja! Nagu Anni spagaat! Ja Kirksu tants!

Ja nad tantsisid. Tegid ohtralt spagaate ja hundirattaid. Ja naersid sellise lustiga, et polnud kahtlustki – neil on väga mõnus olla!

Ja esimesed kliendid tulidki varsti (ausalt öeldes peab märkima, et lapsed rakendasid selleks väga veenvaid käeviipeid ja hüüdeid, et tulge turule!)

Kaks prantslasest maailmarändurit :D

Uks lasi tuppa erutusest keeletu Kirke: “Emme, kuidas prantsuse keeles salat ja Eiffeli torn on?”

Lapsed esitasid neile võrratu akrobaatikakava, ja publik oli lummatud. Hõikasid üha oma keeles, et Bravo! Bravo!

Natuke hiljem tulid lapsed arutama, mida veel võiks turul müüa.

Nõks hiljem ladusime poes mune, jahu ja hapukoort korvi, kilusid ja leiba ostsime ka.

Nüüdseks olen kolm tundi küpsetanud :D Ema küpsetas ka :D

Homme on Vahtra talu turul müügil

imemaitsvad muffinid, hõrk rabarberikook ja kiluvõileivad munaga.

Olete oodatud!


Kirjutatud 10. juuni 2016 , Elu on muinasjutt, elu õied Tags:

Rahu ja vaikus. Neil päevil siin kandis üsna harv külaline.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest.


Kirjutatud 18. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf

(Foto Vaido Otsar)

Inimese hing ikka vajab ka toitu, eksole. Ja kui peale selle saab veel mõnusa seltskonna  - puhas rõõm!

Käisime Hilaroga Räpinas laulupäeval, täitsa peaaegu terve päeva, ühtki ja pilti ma ei teinudki. Nii tore, et Vaido tegi! Aitäh!


Kirjutatud 17. jaanuar 2016 , Elu on muinasjutt, elu õied

Kõik püsivad püsti! Uiskudel! Kirks ja Anni ei teinud väljagi, et viimatisest uisutamiskorrast on nõks (nii aastake) möödas ja vuhkisid ühest jäävälja servast teise sellise otsusekindlusega, et vaata ja imesta.

Ja meie naabrinaisega Annelyga  otsustasime, et teeme oma uisutiimi. Nimekonkurss käib. Valikus on “Püsime püsti!” või “Graatsiliselt kummuli!”


Kirjutatud 17. jaanuar 2016 , Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf

Kui emme kirjutab uut raamatut, ei raatsi ta söögiteole aega kulutada. Ja nii käime me lõunati Mirjami juures Saarsilla talukohvikus. Sest Mirjam teeb lihtsalt väga hästi süüa. Ja kohviku ees on kaelkirjak!


Kirjutatud 17. jaanuar 2016 , Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf

Möödunud jõuluaja viimane või tänavune esimene piparkoogitegu:)

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest.


Kirjutatud 14. jaanuar 2016 , Elu on muinasjutt, Päevapüüdja, elu õied, fotograaf

Kui issil on puhkus ja ta teeb õues kraavi kaldal puid, pole õhtusöögiga vähimatki muret.

Praeleiba ja vinkusid.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest.


Kirjutatud 14. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied

Kui issil on puhkus, saab igasugu ägedaid asju teha.

Koos.

Pärast käisime veel kohvikus.

No kuidas saab veel paremaks minna:)

Pildistan jaanuarikuus iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied

Me pesamunake.

Natukehaaval, pisitasa sa harjud.

Kiiret pole.

Lasteaed peab olema koht, kuhu minnakse rõõmuga.

Ja meil on aega, et koos selle rõõmuni jõuda.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf

Ja jälle ongi minek! Sööme Riia lennujaama kohvikus nõksu ja saadame sind lennukile.

Need minekupäevad sakivad sajaga.

Üks nutab ühel, ülejäänud pere teisel pool lennujaama eralduslinti.

Jah, mõnikord on tee unistuseni keeruline.

Ja koduigatsus murrab juba koduväravast välja sõites.

Ja ometi on see maailmakõigeägedamasiüldse!

See, et sa saad õppida Inglismaal.

Laulmist.

Teha seda, mis su hinge helisema paneb.

Foto telefonist. Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf