Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Rahu ja vaikus. Neil päevil siin kandis üsna harv külaline.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest.


Kirjutatud 18. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf

Kui issil on puhkus ja ta teeb õues kraavi kaldal puid, pole õhtusöögiga vähimatki muret.

Praeleiba ja vinkusid.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest.


Kirjutatud 14. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied

Kui issil on puhkus, saab igasugu ägedaid asju teha.

Koos.

Pärast käisime veel kohvikus.

No kuidas saab veel paremaks minna:)

Pildistan jaanuarikuus iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied

Me pesamunake.

Natukehaaval, pisitasa sa harjud.

Kiiret pole.

Lasteaed peab olema koht, kuhu minnakse rõõmuga.

Ja meil on aega, et koos selle rõõmuni jõuda.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied, fotograaf

Carcassonne on maailma kõige parem mäng.

Kõik mängud on tegelikult head.

Kui neid koos mängida.

Kui on AEGA neid koos mängida.

Õnneks on.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, Päevapüüdja, elu õied

Sa loed! Ja see on nii äge! Sel pildil Tuhkatriinut. Lugesid meile ette:

“Väsinud Tuhaktriinu sittus kolde ette.”

Lugesid uuesti ja purskasid naerma.

Meie ka.

Muidugi oli sinna kirjutatud, et ta istus kolde ette.

Nalja saab. Iga päev. Ja ma olen selle naeru ja helguse eest südamest tänulik.

Pildistan jaanuaris iga päev pildi oma kallitest. Foto igas päevas.


Kirjutatud 12. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied

Uus ongi käes.

Ja nagu ikka jaanuaris, teen iga päev pildi oma kallitest.

Päevapüüdja.

See aasta on eriline. Ja imeline.

/Foto igas päevas – teen iga aasta jaanuaris foto oma kallitest./


Kirjutatud 2. jaanuar 2016 , 365, Päevapüüdja

All you need is love..
Olin nii kaua unistanud neist piltidest. Minust ja mu kõige kallimast.
Temaga tuli armastus mu ellu. Alati pole see olnud sirge ja tasane, ja loomulikult suudab üks naine ikka vahel toriseda, et hissandmapolejubakolmnädalatühtkililleõitnäinudjamikssamulleniiharvaütledetmindarmastad, aga armastus, see on alati.
Tema õpetas mind nägema, et armastus … see on sinu enda sees. Nagu kõik muugi.
Jah, olin nii kaua unistanud neist piltidest. Eile, aasta viimasel päeval, sai see unistus teoks. Me oma tütar pildistas.
Sain eile sabast kinni sellel tundel, miks on nii väga vaja neid kahekesi pildistamisi – me, naised, tahame tunda. Suuri ja soojasid kallistusi. Olla hoitud. Me, naised, tahame kuulda. Neid sõnu, mida just sulle öeldakse. See oli nii hea tunne.
Et uus aasta tooks unistusi. Argisemaid ja sillerdavamaid ja selliseidki, mida lausa pelgad välja öelda – niiniinii suured ja hoomamatud on need. Ja ega sa peagi neid välja hõikama. Mõtle vaid enda jaoks selgeks ja hakka nende poole liikuma. Ma kerin nüüd ennast diivaninukka kerra ja hakkan oma uusi unistusi unistama :)
Armastusega
Grethe

Kirjutatud 1. jaanuar 2016 , 365, Elu on muinasjutt Tags:

Et ma vahel koon/heelgeldan, siis on moodustunud järjekord, kes endale järgmisena mingi asja saab:)

Anni näitab praegu Kirke salli.

Anni enda kaelus on veel varrastel.

Pluss vestid, mida oodatakse.

Ja mul on niihea meel selle pisikese järjekorra üle:)


Kirjutatud 29. jaanuar 2015 , 365, Elu on muinasjutt, Päevapüüdja, elu õied Tags:

Kirke joonistab Tuustut:)

Mul on lapsest saati väga kindel teadmine, et ühes kodus on lisaks inimestele alati ka mõni armas loom.

Loomulikult näitasin seda teadmist ka hoolega välja: kuskil algklassides kauplesin poe ees tibusid müünud papilt endale kaks tibu ega lasknud end häirida ema ahastavatest küsimustest, et kus need nunnud tibud elama hakkavad? Tol ajal elasime korrusmajas, ja tibude koduks sai mu kirjutuslaud. Kahjuks oli ühel tibul peas kasvaja ja teine tibu suri kurvastusse.

Ja mõni aeg ning paar hamstrit (kes rajasid endale me põranda alla koloonia), rotti (kes oli maailma kõige ägedam rott!) ning merisiga (kes kasvas röögatusuureks ja oli tõeliselt vaimustav suhtleja) hiljem Saaremaalt Mamma juurest tulles ostsime Tartu turult vennaga koos koera:) Tema raha eest:) See pisike Lontu oksendas bussis vahetpidamata terve tee Tartust Võrru ja sealt hiljem autos ka.

Ema ainult ohkas.

Et ma ei peaks sedaviisi ohkama, on meil kodus mõned nunnud.

Uba. Ja Tuust. Ja Jänks.

Ja täna öösel selgus, et ka mõned hiired.

Kelle Tuust väga meisterlikult kinni püüdis ning õhinaga Sassule näitama tuli.

Öösel kell kaks on lust ja lillepidu surnud hiirega tõtt vaadata.


Kirjutatud 28. jaanuar 2015 , 365, Elu on muinasjutt, elu õied Tags: