Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Tegin päeval tööd. Vahepeal kiikasin aknast välja, et mis lapsed teevad. Juba mitukümmend minutit olid nad seisnud me heki servas ja iga kord, kui mõni auto mööda sõitis, visanud hundirattaid ja teinud spagaate. “Me teenime endale natuke raha!” olid nad väga optimistlikud.

Järgmised mõnikümmend minutit hiljem olid nad palju vähem optimistid. Mitte keegi ei pidanud kinni ega teinud nende võrratutest akrobaadioskustest välja.

Oli selge, et meil on vaja SILTI.

Raskekahurvägi tuli ka appi.

Ettevõtlusega tuleb alustada siis, kui selle vastu on huvi. Ja et huvi on praegu me majas suur (kõikvõimalikud viisid taskuraha teenimiseks on olnud arutlusel), siis sündis Vahtra talu turg.

Esimesel õhtupoolikul oli turuletile panna kaks punti salatit (kasvanud me kasvuhoones, täiesti mahe), ja kaks mu kirjutatud raamatut. Autogrammiga ja puha.

Mõnikümmend minutit pärast turu valmimist lasi uks tuppa täiesti meeleheitel Kirke. “Ma ei saa aru, kas need autojuhid pole autokoolis üldse PIDURDAMIST õppinud – kõik tuututavad, aga mitte keegi ei pea kinni!”

Rääkisime, et püüdku nad enda olemine seal sedavõrd mõnusaks teha, et teised tahaksid ka sellest osa saada. Sest ma ei tea küll kedagi, kes heast olemisest ära ütleks!

“Ma ju harjutasin MITU aastat, enne kui hundiratta selgeks sain, ja ma näitan isegi ÜHE käega hundiratast – selle eest võiks küll mulle mõned sendid anda! Mul tuleb see nii hästi välja!” arutas Agatha, me plikside täditütar. Ja tal tõesti, tulebki see hundiratas imehästi välja! Nagu Anni spagaat! Ja Kirksu tants!

Ja nad tantsisid. Tegid ohtralt spagaate ja hundirattaid. Ja naersid sellise lustiga, et polnud kahtlustki – neil on väga mõnus olla!

Ja esimesed kliendid tulidki varsti (ausalt öeldes peab märkima, et lapsed rakendasid selleks väga veenvaid käeviipeid ja hüüdeid, et tulge turule!)

Kaks prantslasest maailmarändurit :D

Uks lasi tuppa erutusest keeletu Kirke: “Emme, kuidas prantsuse keeles salat ja Eiffeli torn on?”

Lapsed esitasid neile võrratu akrobaatikakava, ja publik oli lummatud. Hõikasid üha oma keeles, et Bravo! Bravo!

Natuke hiljem tulid lapsed arutama, mida veel võiks turul müüa.

Nõks hiljem ladusime poes mune, jahu ja hapukoort korvi, kilusid ja leiba ostsime ka.

Nüüdseks olen kolm tundi küpsetanud :D Ema küpsetas ka :D

Homme on Vahtra talu turul müügil

imemaitsvad muffinid, hõrk rabarberikook ja kiluvõileivad munaga.

Olete oodatud!


Kirjutatud 10. juuni 2016 , Elu on muinasjutt, elu õied Tags: