Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

Ma olen mängimisusku – mäng aitab avastada, otsida, leida, kinnistada, luua. Ja mis peamine – mäng lubab mängida:) Seepärast ongi mu uusaastasoov – rohkem mängu ja mängulisust!

Mul oli nädal aega puhkust. Seda ülimõnusat, kus ajal pole suurt tähtsust, sest kuhugi pole kiiret. Ja seal puhkuse esimesel öösel üle liiga pika aja mööda tuttavate ja veidi vähem tuttavate veebikodusid jalutades sattusin Lilleliisi imelisse inspiratsioonist ja ideedest pungil blogisse

Ja sel öösel tuli me koju Lilleliisi välja mõeldud lustakas sokikoer:) Tehtud jupikesest kirjust sokilõngast liiga peenikese heegelnõelaga, sest ülejäänud pere magas ja kuidas sa siis kolistad otsides ringi. Aga isu midagi teha oli nii suur, et kohe oli. Ja heegeldamine, see on ütlemata mõnus – kui pea on heegelmõtteid täis, siis suurt teistele mõtetele (et mida võiks või peaks tegema jne) ei ole suurt ruumi.

Seejärel laekus me perre oksetõbi. Parasjagu jõululaupäeval ja nii toredasti, et riburada said kõik natuke aega haiged olla. A eks ikka ole igas halvas natuke head ka – nii koduseid-armsaid jõule ei mäletagi. Ja sel tõvel oli üks suur voorus – see sai õnneks ruttu otsa:)

Siis tuli Karu. Südamlik sell. Nii et me Seitsmene mees, kes kohevarsti saab Kaheksa, ütles, et tema võtaks selle endale:)

Peaaegu oligi käes aastavahetus ja ühes sellega Seitsmese mehe hambavalu. Nii kehv, et lõi põse paiste ja palavik ei lasknud ka end kaua oodata. Ja aasta eelviimasel päeval kell neli pärastlõunal ei õnnestunud Võrust leida ühtki hambaarsti, kes erakorralisi töid teeks. Kiirabist öeldi, et sellist varianti tõesti polegi ning lähim esmaabi andev hambaarst on Tartus.

Seal vastas paraku järjekindlalt automaatvastaja.

Helistasin siis järjest Tartu hambaarste läbi – ei tööta, ajad täis, kahjuks ei saa aidata. Kell muudkui rühkis edasi. Palavik tõusis ja Seitsmene mees oli nagu hunnik õnnetust.

Ja siis sai taas kinnitust tõsiasi, et inimesed on ilusad ja head – üks armas administraator soovitas helistada nende Elva filiaali, sealne tõeliselt tore arst Margit oli nõus olema kauem tööl ja Seitsmese mehe vastu võtma. Nii sõitsime aasta eelviimasel õhtul Elvasse ja kell pool üheksa sai Seitsmese mehe hambatrall leevendust. Suur ja soe aitäh!

See teadmine, et ilmas on inimesi ilusimelisi, tegi olemise soojaks ja meele rõõmsaks. Kohe nii, et pidi natuke veel heegelnõelaga mängima:) Nii sai Kirke endale kaisuhiire. Pontsaka ja iseloomulikult ninaka (ninaotsa tõstmiseks tegin talle lõua alla mõned lühendatud read). Silmadeks said talle pärlid – üks lill ja teine süda.

Nii et mängulist uut!


Kirjutatud 2. jaanuar 2012 , Käsitöö, elu õied