Fotograaf Grethe Rõõm

Beebifoto. Perepildistamine. Aktifoto. Pulmafoto. Fotostuudio Rõuges. Info: grethe@mugul.ee

ehk kuidas Muhu ja Meerikamaa meite mail kokku said:)

Usutavasti ei salli me pisike Nöps tulevikus roosat silmaotsaski. Ja usutavasti on ses süüdi ta prõua ema, kes ei suuda vardaid roosast lõngast teps mitte eemal hoida. Ja et raamat “Meite Muhu mustrid” paneb sel prõua emal jätkuvalt südame kiiremalt põksuma, pole ka keeruline arvata. Nii et Nöpsi vesti alumine ots oma edevate keerutustega sai sealt raamatust juhatust. Aga et kassiaasta on peagi ukse ees (mõnel pool kutsutakse seda ka jäneseaastaks), siis leidis seesama prõua ema Meerikamaalt tellitud Nicky Epsteini  kuduraamatust “Knitting over the edge” mõned mustrid, mis ta Nöpsi vesti sisse pani. Nii nurruvad vestil kiisumiisud ja kepsutavad jänesed ja südamed said sinna ka punutud, sest nii lihtsalt tundus nunnu.

Kõikseevärk sai kootud vardaga nummer 1,25 (mistõttu nüüd tunduvad prõua emale nr 2,5 vardad, millega ta endale mütsi kuduma hakkas, nigut palgid), lõng on meriinovillane.

Järgmine pilt illustreerib toredalt ütlust: käbi ei kuku kännust (väga) kaugele. Nimelt on valged sokid meie preili Kaheteistkümne kootud. Peab tunnistama, et mitte väga vabatahtlikult: koolis oli lapsukesel kudumisveerand :) Ta oli tubli, nikerdas otsast lõpuni ise oma sokid valmis (ma olen seda meelt, et pole õige, kui ema lapsele kooliasjad valmis koob/heegeldab/tikib).

Nood triibulised kudasin ise. Maavillasest. Kõrvuti kudusime, nii sain enda sokkide peal ette näidata, kui preili Kaksteist kuskil hätta jäi. Lõpetuse tegi ta kudumisõpiku järgi ja peab tunnistama, et see on ilus lõpetusviis.


Kirjutatud 25. jaanuar 2011 , Käsitöö, Lapsed, elu õied